Kõik me ju oleme teadlikud Google kalendritest, nutitelefonis olevatest märkmikutest ja online to do listidest. Ühest küljest on nad küll mugavad, kuid suures pildis vaadates inimese loovale poolele väga pärssivad. Lisaks ka fakt, et kõik märkmed, tähtpäevad, sündmused ja muud igapäevased toimetused on kirjas telefonis, kus meie privaatsus pole enam nii privaatne ja peame lootma ka selle peale, et aku vajalikul hetkel tühjaks ei saaks või telefon ükshetk töötamast ei lakkaks.

Audrey van der Meerm, NTNU neuropsühholoogia proffessor on öelnud:
"Käsitsi kirjutamine tekitab aju sensomotoorsetes osades hulgaliselt rohkem aktiivsust. Paljud meeled aktiveeruvad ka siis, kui vajutad kirjutusvahendi vastu tahvlit, näed enda kirjutatavaid tähti ja kuuled kirjutamise ajal tekitatavat heli."

Vitali Borisenko, kuulus maalija, on rääkinud sellest, kuidas käsitsi kirjutamine on parandanud tema mälu. Ka teadus toetab nüüd seda fakti, põhinedes uuele uurimusele, mis viidi läbi aastal 2020. Seda testiti 45 minutilise õppeseansi ajal, mil inimeste sünapse hoolikalt jälgiti. Tulemuseks saadi teada, et täiskasvanud ja lapsed õppisid tunduvalt rohkem ja mäletasid kordades paremini kui nad pidid trükkimise asemel käsitsi kirjutama.
 
Aeg võib küll edasi minna, kuid inimeste põhivajadused ja meeled jäävad samaks. Kirjutamine on üks suur osa sellest ning see avaldab meie ajule hulgaliselt positiivset mõju.